Lugupeetud Ain Kallis
"Kindlasti pole põhjust paanikaks. Nähtus on ennekõike ikkagi teadusliku uurimise objekt, mis puudutab meie kõikide arengut ja tulevikku, eriti meie järglasi. Ja nagu iga mõistatusliku nähtuse puhul - tuleb säilitada rahu, teha arvestatavaid ja tõsiseltvõetavaid samme selle tundmaõppimiseks." Nõus?
See pole asi millesse suhtuda üleolevalt või mõnitavalt. Kui see, et noored inimesed hoolivad endast, oma lastest, keskkonnast ja kogu maailma inimkonna tuleviku pärast on eestlase silmis ebanormaalne, siis peaksime tõsiselt muretsema ka inimlikkuse kadumise pärast.
Ajakirjandus on väga meelevaldne institutsioon. Nõus?
Enne, kui kirjutada artikkel üleoleva suhtumisega, tuleb avatud meelega viia ennast kurssi materjalidega, mis on chemtrail alaselt maailmas avaldatud. Vaadata ära dokumentaalfilmid, elada lahtiste silmadega ja teha oma järeldused ise. Niipalju, kui oleme suutnud kokku koguda on blogis üleval. See on olnud suur töö ja kui soovite, nimetame seda Eesti kunstnike sotsioloogiliseks eksperimendiks.
Me ei kuuluta, et asjad on nii või nii. Me tahtsime end näidata neile, kes julgevad kahelda ja kellel pole olnud just selliste artilkite ja suhtumise pärast julgust oma arvamust avaldada. Aeg on kestast välja tulla.
Konverentsil ja veiniklaasi juures muide ei saagi ju midagi näha. Selleks tuleb õue minna ja seal veidi aega viita.
"Peale selle pole veel täiesti selge, millline on kõrgete pilvede mõju kliimale?"
Lennukijäljed ei kujuta endast ohtu? Lennuliikluse tihenemine on keskkonnale täiesti ohutu? Täiesti ohutu?
Mida Tartu Ülikooli keskkonnahoiu üliõpilased sellise väite kohta ütlevad?
"Kergekäreine ja üleolev suhtumine või ignorantsus on siin mõttetu." nõustun mina Igor Volkega, kahjuks ei saa seda öelda meie akadeemilise eliidi kohta.
Naljaks on midagi sellist lehest lugeda tõesti, sest ega igaüks sealt edasi mõelda ei julge, sest mis siis saab, kui tuleb välja, et meil on õigus? Ma loodan, et ei pea selgitama, et ma mõtlen siin oma kirjutises laiemalt, kui keemiliste pilvede materialiseerumine meie kollektiivses reaalsuses.
Avatud meelt soovides
Tuuli Kotka
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Posts
No comments:
Post a Comment